Film tegeleb üldiselt samade probleemidega, mis "Kolmteist", ainult probleemiasetus on filmil otse vastupidine. Kui "Kolmteist" rääkis pigem populaarsuse võidukäigust ja enese kaotamisest, siis "To Save a life (kes oskab pealkirja rahuldavalt tõlkida, tehku seda) on just eneseleidmise lugu. .
Filmi sisust:
Jake Taylor (Randy Wayne) on populaarne keskkooli õpilane ja korvpallur. Film algab tema endise parima lapsepõlvesõbra, Rogeri (Robert Bailey Jr.) matustega ning seejärel Jake'i meenutustega sellest, mis tema sõbraga õieti juhtunud oli. Pärast Jake'i võidukat korvpallimängu keskkooli alguses sai Jake kiiresti populaarseks, leidis oma tüdruku ning kaugenes lapsepõlvesõbrast. Jake meenutab mitmeid hetki lapsepõlvest, kus Roger auto ette hüpates tema elu päästnud oli jne. Pärast sõbra kaotamist populaarsusele muutub Roger üksikuks, hakkab kolama internetifoorumites ja on kaasõpilaste poolt pilgatud. Jake'i elu aga liigub ainult ülesmäge - populaarsus suureneb, ta käib koolipidudel, on suhtes kooli kaunitariga (Deja Kreutzberg) ning on vastu võetud soovitud ülikooli. Ühel päeval tuleb kooli tema kunagine sõber Roger ning laseb end teiste õpilaste ees maha. Jake hakkab uurima sündmuse tagamaid ja mõtleb, mida tema oleks saanud teha, et Rogeri elu päästa. Oma otsingutel leiab ta iseennast ja satub kristlikku noortekogudusse, mille juhiks on karismaatiline pastor Chris (Joshua Weigel). Chrisist saab Jake'i mentor ja teejuht pärast seda kui ta Rogeri matuste järel end Jake'le tutvustab ning oma telefoninumbri annab. Ühelt läbikukkunud peolt lahkudes helistab Jake kõigile tuttavatele ja sõpradele, kuid ainus, kes talle järele tuleb on pastor Chris. Jake muutub ja kaugeneb oma tüdruksõbrast, Amy'st, kelle jaoks Jake'i transformatsioon vastuvõetamatu on. Samuti on majanduslikult mõtlev isa ja hoolitsev ema, mures sellepärast, et Jake oma eneseotsingutel ja kirikuga tegeledes enda tuleviku hooletusse jätab. Jake kutsub koguduse noori korrale, öeldes, et käiakse küll koguduses koos, aga järgmine päev koolis ei muutu midagi - ikka mõistetakse hukka, ollakse endistes gruppides ja elu läheb vanaviisi edasi. Ka Roger olevat enne enesetappu koguduses käinud, aga ei saanud sealt mingit abi. See paneb alguse kristlasnoorte liikumisele koolis, kus vahetundide ajal kogunema hakatakse. Kõiki "tõrjutuid" võetakse vastu. Jonny (Sean Michael) on üksik poiss, kes tegeleb enesevigastamisega. Jonny suhtles ka Rogeriga. Jake üritab Jonny'lt uurida, mida Roger mõtles või miks ta sellise otsuse tegi, märgates ka Jonny probleeme (eneselõikumist, endasse sulgumist, sotsiaalset üksindust). Jonny'st saabki Jake'i päästeobjekt, kelle puhul ta üritab teha seda, mis Rogeri puhul tegemata jäi. Kõik läheb taas allamäge kui Jake saab teada, et tema endine tüdruk, Amy, on rase. Omades juba ise suurt probleemipagasit, hülgab ta korraks ka Jonny. Erinevalt filmist "Kolmteist" on lõpp õnnelik ja lahendusi pakkuv. Jonny leiab toetava tüdruku, Jake ja Amy lasevad lapse hoolivatele vanematele lapsendada ning Jake mõistab, mis on elus tegelikult oluline.
Kui "Kolmteist" esitas küsimusi ainult siis kui neid näha tahtsid ning needki olid lahtised, millele pidi vastuseid vaataja ise otsima kui soovi oli, siis "To save a life" annab nii küsimused kui ka konkreetsed vastused. Kes peab seda halvaks, kes heaks- maitseasi. Mina pean seda ainult positiivseks. Tegemist on eneseotsingu- ja arengulooga. Küsimusi "Mida mina saan teha, et maailma paremaks kohaks muuta? Keda saan mina päästa?", "Mis on elus oluline!", "Mul läheb hästi, aga miks ma ennast ikka nii halvasti tunnen?" võiks iga noor ja üldse iga inimene endalt elu jooksul küsida, sõltumata oma maailmavaatest või usutunnistusest (kuigi viimane on kindlasti abistav aspekt nt Jake'i, Jonny ja nii mõnegi teise end otsiva noore jaoks).
Filmis on valitsev positiivne olustik. Tegelane ise pole ka sugugi paheline, erinevalt "Kolmteist" karakteritest. Populaarsu- ja peojanu on, aga tegelane ise on juba enne oma muutumisprotsessi üsnagi sümpaatne tegelane (ei teagi, kas see on karakter või loob näitleja sellise mulje). Seega on noorel hoolimata traagilisest süžeest Jake'ga lihtne samastuda.
Filmimuusika on alati maitseküsimus, aga tõeliselt võimsa ja kananahka ihule toova positiivselt liigutava olustiku lõi see kahtlemata. Switchfoot'i "Dare You To Move" on kindlasti kohane, et küsida: Mida saad sina teha, et rohkem nii ei juhtuks?
Küsimusi, mida film teadlikult püstitab on palju ja neid siin loetlema hakata oleks sama hea kui arvustusraamat kirjutada. Tegemist on tähtsate küsimustega. Kui filmile midagi ette heita, siis võib ju filmist leida tüüpilist puberteedifilmi imalat käekirja. Mina seda isiklikult miinuseks ei pea. Muidugi on nii filmi heli- kui pildikäekiri märksa Hollywoodilikum kui "Kolmteist", aga vähemalt on see üks hea moodus pilgupüüdmiseks ja küsimuste esitamise ärgitamiseks.
Üks oluline probleem, mida siiski viimase aja noorsookirjanduses ja -filminduses äraütlemata palju esitatud on, on populaarsus ja klassihierarhia koolisüsteemis. Sellesama probleemiga tegeles ka näiteks kodumaine film "Klass" ja seriaal "Klass: Elu pärast" Sama teemat lahkab ka Margus Karu romaan "Nullpunkt". Keda huvitavad eneseotsingud, lugegu nii "Nullpunkti" kui ka vaadaku "To Save a Life". Ma ei julge lubada, et see kellegi elu kardinaalselt muudab, aga kui ajurakud mingis suunaski tõstatatud probleemile vaatavad, siis on juba eesmärk enam kui saavutatud. Film on grupikäitumise aluste õppimiseks ideaalne. Erinevalt "Kolmeteistkümnest" ei langeta antud film tuju, vaid pigem tõstab seda.
No comments:
Post a Comment