Anti-Antifa

Sallijad ei salli mittesallijaid,

Sallivusajastu on alanud,

häda kõigile, kes nii ei arva.

Prjaktiline lastepsjühholoogia

LISAMÄRKUS:

Kuna alljärgneva blogipostituse suhtes on mulle juba öeldud, et see võib kedagi solvata, siis ütlen veelkord, et polnud mingit kavatsust ühtegi venelast solvata ega alavääristada. Tegemist on pigem sõbraliku huumoriga ja see, et laused eestlasele veidi naljakad tunduvad, tuleneb sellest, et tegemist on tublide ja pealehakkajate venelastega, kes ei loe oma ettekannet paberi pealt maha, vaid üritavad end oma sõnadega eesti keeles väljendada. Tuult tiibadesse ja ma ainult tiivustan muulasi seda tegema.

Kui mina vene keelt rääkima hakkan (mida ma üldse ei oska- ainult ühest kümneni ja siis lähevad ka üheksa ja kümme segamini), saaks nii mõnigi venelane ka hea peatäie naerda. Ja nitsevoo njee panimaaju. Ja palun, naerge terviseks!

***

Tere kõigile!

Täna oli meil siis kauaoodatud praktilise lastepsühholoogia viimane loeng või peaksin ma ütlema seminar, kus meie aine tudengid tegid veel viimaseid pingutusi (mina sealhulgas) ja kandsid ette õppejõu poolt etteantud vaatluse tulemusi. Enda ettekandel, mis oli poolenisti õige ja veerandisti luuletus, ma väga pikalt ei peatuks. Küll aga tooksin välja parimad palad meie kaunite vene tudengite suudest.

PS! Ma ei soovi ega oma mingit kavatsust selle postitusega ühtegi rahvusvähemust solvata ega jalge alla talata. Huvitavaid leide jagub iga rahvuse suust.

Järgneva etteande teemaks oli siis vaatlus, mis oli läbiviidud seoses perekonna televiisori vaatamisega. Ehk siis tarmukas vene tudeng sai ülesandeks minna kellegi perre ja vägivaldselt kaikaga ähvardades televiisori vaatamine keelata.

"Jisa pani üht telekat garaažis"

"Nad vaatavad sama tii-vii, aga ainult teise vahendiga "

"nad hakkasid teleri vaatama rahulikult, aga pere iks jätkas oma traditsioone, pereema oli natuke vangis, kuna ei saanud oma lemmikseriaali näha"

"Ema ootas juba, millal katse lõpetab...

neljapäeval minu katse lõpetas"

Järgmine etteakanne kõneles meile vaatlusest arvutit kasutavate perede kohta.

"Otsis kassa oma last"

"Jisa on 23 aastat vana ja on arvutisõltuja"

"Poig veedab aega kuni kuus tundi"

"Loobuda arvutikasutusest oli ehk lihtsam..." punastes sukkades neiu vaatab enda selja taga seina peal olevat kella

"Vanemad tahavad piirutada arvutikasutamist"

Kuldne ja tõene lause: "Raudmasin ei asenda tundi"

Hilisemad kommentaarid vene tudengite poolt:

"Kjord meil läks jühikas internet ära. Kohe hakkas sotsiaalne elu. Inimesed väljusid toast ja hakkasid kohe suudlema"

Kas pole tore see lastepsühholoogia vaatlus.

Siim

Pole ammu siia midagi kirjutanud- ju siis pole piisavalt põhjust olnud. Pea on pulki täis ja liblikad on kõhus. Kes seda võis arvata, et minu kõhus ka veel liblikad lennata suudavad, arvestades minu halba seedimist. See eelnev oli vist väga halb nali, aga ega ma muid teha ei oskagi, millest on mul siiralt kahju. Aga ometigi minule endale tunduvad need "halvad" naljad tohutult naljakad, seega ei tohiks nad nii väga halvad olla.

Ikka suudan inimesi solvata oma ekstreemsete killukestega ja kohatute naljadega. Eriti viimasel ajal saan sellega hakkama selle inimese puhul, kes täna on praktikaaruannet kaitseb ja kelle pärast mul liblikad kõhus lennata suudavad. Kas meeste kõhus suudavad ka liblikad lennata? Noh, näha on, et suudavad. See kui palju mees ma olen või ei ole on juba eraldi teema. Selle kallal vinguksin siis kui mul liblikaid kõhus poleks, aga kuna nad on, siis ei suuda "Kristinit panna"* (Kristinit panema- oma toakaaslase käitumis-ja kõnemaneeri imiteerima. Tõlk.) Jah, minu toakaaslane on tüdruk ja võiks öelda, et parim sõber, kes kahe päeva pärast "kolmandat ringi kolme aastaseks saab", nagu ta ise ütleb.

Jah, ta on tüdruk, aga ta on tõesti AINULT sõber ja hea kursaõde, kellega palju naerda saab. Liblikad on mul kõhus ühe märksa õblukesema ja brünetima tüdruku pärast -Oi, kuidas mulle meeldivad brünetid Aga praegusel hetkel meeldib mulle vaid üks brünett, kes on minu südame endale võitnud ja võib mind panna tegema päris paljusid asju, mida muidu ei teeks- nagu näiteks kell 6 tõusma ja bussijaama minema. Jah, niisiis minu olukord on päris ebatavaline: tegelikult elan kahe tüdrukuga ühes toas, sest see brünett on siin tihe külaline- minu külaline. Ma vist tean nüüd, mis on armastus. Eelnevalt olen justkui pimedas kobanud ja arvanud, et äkki see on armastust ja äkki ikkagi teine tüdruk on armastus, aga nüüd---ah , mis fucking esoteerilist jura ma nüüd ajan! Eks ma üritan oma südant puistata, sest oma hingelt olen ma romantik. Mis sellest, et Ta ütleb mulle pidevalt, et ma ei oska romantikat teha. Ei oska, jah. Ma üritan olla hoolitsev ja üritan kuulata. Viimane ei tule mul eriti hästi välja- ise muudkui laterdan, aga olen halb kuulaja. Kuigi mitte kõige halvem, kes olemas on. Aga ma olen võrreldes eelmise aastaga arenenud, tean, et mul on see probleem ja üritan kuulata.

Võileivad ja pannkoogid voodisse ei ole siis ilmselt romantika, vaid hoolitsemine...või siis jällegi et on romantika...

Joogat oleks vaja! Jah, ma olen meessoost heteroseksuaalne isik ja olen käinud joogakursustel. See andis mulle nii palju juurde. Eelmine aasta sai jooga kursuse 250 krooni eest ja peaaegu pool aastat. Nüüd ei saanud seda lõbu endale enam lubada, kuna millegipärast leidis keegi, et seekord peaks sarnase kursuse hind olema 750 krooni. Iga inimene peaks joogaga tegelema. Mind muutis see küll palju rahulikumaks ja tasakaalukamaks, ilma et seda ise vahepeal märganudki oleksin.---

JÄTKAN , JÄTKAN....Millalgi

****

Kiri ühiselamu külmikus: "Kallis Kaaskodanik! Võtsin Sinult kaks muna.. ja toon ja toon, ja toon ja toon kõik tagasi."

Minu Lugemispäevik mitmes väljaandes ehk Bo Yin Ra'st Eesti Ekspressini

10.PÄEV

Lugesin Eesti Ekspressist noore tüdruku toitumispäevikut ning sain piisavalt inspiratsiooni, et kirja panna enda viimaste päevade palad.
1.PÄEV
Kuna sõber otsis muusikakooli lõpetajale raamatupoest kingituseks noodiraamatut, sattusin mina ka enda õuduseks poodi, kust ma üldiselt tühjalt tagasi tulla ei taha. See on ilmselt harjumus lapsepõlvest kui ma nädal enne kooliminekut kabuhirmust lugemise selgeks õppisin.
Raamatupoes märkasin Bo Yin Ra teoseid. Olen neid ennegi salaja seiranud ja pilke raamatute sisemusse heitnud, aga ometigi noruspäi rahapuuduse tõttu uksest välja astunud. Nii ka seekord. Läksin hoopis raamatukokku, nagu vaesele tudengile kohane, ja laenutasin kaks juba mainitud autori teost: "Elu mõte" ja "Ülestõusmine". Kahjuks jõudsin ma läbi lugeda vaid esimese neist, kuna eksamimaterjal riskikäitumise ennetamise kohta nõudis sirvimist. Hämmastava filosoofilise laengu sain siiski ka sellest ühest. Hiljem uurisin interneti avarustest, et mis Idamaade filosoof see Bo Yin Ra üldse on. Selgus, et tegemist on hoopis sakslase Joseph Anton Schneiderfrankeniga. Isegi nägu oli tal täiesti sakslase oma, aga mõtted nagu Gandhil endal.
Selle filosoofiaga tuli mul meelde üks tuttav poiss, keda kunagi filosoofiks hüüti. Huvitav, et ma tema suust ühtegi filosoofilist pärlit ei kuulnud, ega ei teadnud ka, milliste klassikute mõtetega ta nõustus. Ometi tean ma, et ta oli keemias tugev, kuna oli suitsetanud ka neid aineid, mida veel perioodilisussüsteemi kantud pole.
2.PÄEV
Ostsin taas raamatu antikvariaadist teose, mille kaasi ma veel avanudki pole- Mati Undi "Räägivad ja vaikivad". Taas kaotasin ennast ära raamatukokku, kust leidsin John Bowkeri usundiloo entsüklopeedia "Maailma usundid", mille ma enam-vähem läbi sirvisin.
Tänane seis : "Räägivad ja vaikivad" jäigi ühiselamutuppa maha vaikima.
3. PÄEV
Hakkasin lugema (taas raamatukogust laenutatud) anglosaksi rahvuseepost "Beowulf". Kuna algussalmid tundusid liialt palju Terry Pratchetti, "Kalevipoja" ja "Harry Potteri" ristsugutisena, siis viisin selle raamatu järgmine päev tagasi.
Ma valin oma "sööki" hoolikalt. Ei tahaks kaotada elu asjadele, mis mulle ei meeldi. Samas ma mõistan, et KÕIK tuleb järele proovida. Sama arvas ka üks mees ja vaatas, kuidas oleks jääda mitmetonnise veoauto rataste alla. Valus oli.
4. PÄEV
Ostsin Eesti ainsa kultuurilehe "Sirp". Leidsin sealt ainult ühe väärt artikli. Kuna ühikakaaslane oli just eelmine päev purjuspäi kiitnud Eesti maffiafilmi "Punane elavhõbe", siis köitis mind arvustus, mis sugugi filmist nii vaimustuses polnud. See teema, kas peaks "auto " alla hüppama ja kinopileti ostma, kuulub juba filmipäevikusse.
5.PÄEV
Loen õhtul lambaid.
6. PÄEV
Sõidan õele Tallinnasse külla oma õetütart vaatama. Rongis haaran taas raamatukogust laenatud ja ennegi sirvitud "Buddha õpetused". See raamat ja ka Bo Yin Ra teosed on filosoofilised traktaadid, mis panevad minusuguse pilvelapse vaid pead noogutama ja mõtlema :"Aga nii ongi ju".
7.PÄEV
Ei mäleta

8.PÄEV

Jõuan koju. Kuna on liiga hiline tund, et kortermajas kitarri mängida, siis võtan kätte kolm aastat vana ja buumiaegadel ostetud kitarriajakirja Total Guitar ning loen sealt artiklit "20 TOP guitar tracks you must listen" vms. Esimesel kohal oli üks mu tänaseid lemmikuid: Young Knives- Turn Tail. Kuna sellest lugemisest kasvab kitarrimängu kihk veelgi, siis üritan seda leevendada ning võtan kätte "Kitarrimängu võhikutele". Ei aita. Näen unes, et mängin Wembley staadionil tuhandeele hipidele protestilaule.

9.PÄEV
Loen õe pildikalendrit, mille ta emale juba jõuludeks kinkinud oli.
10. PÄEV
Lugesin Eesti Ekspressist noore tüdruku toitumispäevikut ja sain inspiratsiooni, et kirja panna enda viimaste päevade palad.
Tuleb meelde, et mul on kodus kunagi raamatukogu poolt maha kantud "Sõda ja rahu" neli köidet. Alustan lugemist ja mulle meenub ka see, miks ma vene klassikuid ei armasta.
(JÄTKUB...)

SimonTalk

If 10 000 people believe in something, it's religion.
if 100 people believe in something, it's a sect.
if 10 people believe in something, it's a cult.
If 1 man believes in something, it's insanity.
____________________________________

Hõbedasest päevikust halli blogini

Lugesin just oma sõbra ja ühtlasi kalli kursaõe blogi, mis koosnes temale omastest blondidest huumorikillukestest, mis sisaldasid endas kohati teravat ühiskonnakriitikat. Nagu näiteks küsimus: "Mis minust saab?" -, muusikut ei saa, näitlejat ka mitte-, järelikult teatrikriitik vms.
Mina pole oma hõbedases märkmikus olevat päevikut ammu kapist välja võtnud. Mõned nädalad tagasi üritasin, aga jutt kuidagi ei jooksnud. Üsna madalalaubaline on kirjutada ainult sellepärast , et linnuke iga nädala kohta kirja saada vms. Pealegi on elu ka veidi igavamaks läinud kui enne. Tegelikult mitte väga, aga midagi sellist kirjutada, mis trükimusta ei kannataks, on tõesti vähesemaks jäänud.
Kõige lihtsam on alustada vist eilsest õhtust, kuna kaugeleulatuvam tagasivaade nõuab liialt minusuguselt laisalt inimeselt energiat, seda enam, et mulle sündmusi pikalt kirjeldada ei meeldi. Relika tuli eile siia ööbima (ma loodan, et ühiselamu perenaine vabal ajal blogide lugemisega ei tegele ja tema käest öö eest tasu ei nõua, kuigi mingitel seletamatutel põhjustel ma hommikul linade vahelt 10 krooni leidsin).
Pärast vihavalitsemise loengut tuli kursaõde küll ja luges mulle peatükkide kaupa mingit pornograafilist kirjandust ette. (Veenuse delta vms). Mina olin kõhuli ja tõusin mõne aja pärast voodi küljest lahti (väike nali).Igatahes polnuks kuiv lugemine midagi võrreldes kursaõe lugemis intonatsiooniga ja meeleoluga, mis tekib hääletämbri kuulamisel. Ah, teate ju isegi, mis vahe on lugemisel ja ettelugemisel/kuulamisel.
Siis tuli Relika oma paksu riidepambuga, nagu ta ikka on: eilaseid riideid ei sobi enam täna kanda jne. Mehed vajavad ju ka lantimist jne. No mis iganes, see vist mingi naiste värk. Ta pakkus meile jäätist, mis ta oli kaasa ostnud ja meelitas mind jälle kurjale teele. Ta tuli ju Jaanuse sünnipäeva tähistama, nagu ka kõik teised, kes siia eile ära eksisid: Denga, Viljar jne. Isegi meie füüsilise ev õppejõud Joonas oli siin ja otsis öömaja. Kuskilt ta vist lõpuks selle leidis, väljaspool Taret.
Igatahes keelitas Relika mind teelt kõrvale ja me käisime koos napsi ostmas ja veel millist. Lady in Red on üks kõige hullema maitsega jooke, mida ma eales saanud olen. Eks ta ole muidugi odav ka- ei arvanud , et eales nii madalale langen, aga see selleks. Noh, nagu ikka ....Kristin ütles, et tal on igav ja läks kellegagi ussisõnu mängima. Nii me siis rääkisime Dengaga vana-kooli räpist ja üritasin selle morsimaitselise veinilokse endal ikka alla saada. Ma ei saa endast vahel üldse aru. Ise tahan lunastust ja õndsust, aga muudkui tegelen selliste asjadega ja meelekindlus on mul võrreldes varasemaga kuhugi täiesti kadunud. Kaks nädalat järjest on olnud ainult üks TÄIESTI kaine päev. See on veidike hirmutav.
Peab end kokku võtma ja tähtsate asjadega tegelema hakkama. Näiteks popkultuuri eksami küsimuste ja vihapäeviku täitmisega.
Igatahes lähen ma täna üle kahenädalase vaheaja, mis on tingitud koorist ja kodukülastusest, taas joogasse. Tundsin sellest puudust ja piisavalt meelekindlust mul koduseks joogaga tegelemiseks pole. Kes veel ei tea, siis jah, KÄIN JOOGAS. Ja ma POLE AINUKE POISS/MEES seal.
88
Siim