Muutused!?

Ma arvan, et ma ei hakka üksikasjadega ja täpsete elu-olukirjeldustega kedagi vaevama. Kui ta mind teab ja tunneb, siis omab ta sellest ülevaadet. Kui mitte, siis võtku ühendust. Ja keda ei huvita, seda ei huvita niikuinii. Ma olen viimasel ajal üldse natuke oma arvamusavaldusega tagasi tõmmanud. Prügikastis sorides võib leida  kindlasti palju kasulikku, ent iseloomulik aroom jääb sellest külge ja enesetunne ei pruugi ka enam sugugi hea olla. Nii on ka selle arvamusavaldustega, kas silm-silma vestluses või sotsiaalmeedias. Vahel ma siiski kellelegi ju mingisuguse vastuse trükin või ütlen. Üldiselt on need teemad kas

a) midagi, mis väga isiklikult minu väärtushinnanguid ja tõekspidamisi puudutavad): 

b) midagi "small-talki" valdkonnast, et kellegi (kas või iseenda) tuju paremaks muuta. 

Kuhugi on kadunud see poiss (kuigi see on ikka veel alles ja lööb aeg-ajalt välja), kes igal koosolekul kätt püsti hoiab ja igas asjas sõna sekka üritab öelda. Aga samas on ka seda kibestumist sellepärast, et keegi arvab teistmoodi, kui "suur ja võimas" mina, märksa vähem.

Kokkuvõtte viimasest aastast:

Olen vaadanud palju iseendasse ja palju üles. Ja muidugi peab ka pisut vaatama jalge ette. On aset leidnud muutused, lahtilaskmine vanast, sukeldumine uude ja mingi palju positiivsem kell on selle kõige tulemusel minus tiksuma hakanud. Keegi oleks justkui värviteleviisori tuppa toonud. Aga ma tean, et see muutuste hari on ikka veel üleval. Ja võib juhtuda, et ma ütlen sedasama 20 aasta pärast. Või siis ka mitte. Kes teab ja kas ongi oluline? Ega see elu ju olegi muud kui üks muutuste lainel surfamine, et pidevalt õppida ja end millekski  märksa suuremaks ette valmistada.

Ma arvasin varem naiivselt, et sisemised muutused tulenevad sellest, mis toimub väljaspool. Uskusin ka pisut vastupidist, kuid päriselt seda ei kogenud. Nüüd olen küll sellele tõestust saanud, et millegipärast tekivad välised muutused peale seesmise aparaadi ümberprogrammeerimist või millegi uue taipamist.

Küll oli huvitav häma! Mitte midagi ei saanud aru! :) Nii palju siis sellest katsetusest oma internetižurnaali jätkata. Ehk tuleb kunagi märksa mõistlikum järg.
Che-che-che-CHANGEEEES... :)

Kas olen siin ja tagasi?

Mulle millegipärast meenus täna, et mul oli kunagi blogi. Ja seejärel turgatas pähe arusaam, et see blogi ei tohiks olla kuhugi kadunud, sellepärast, et internet on selline maailm, kust iseenesest mitte midagi ei kao, vaid igast väikesest sammust jääb jälg. Tegelikult on see nii ka selles nn reaalmaailmas (vahel kipuvad need ju ka mõnel inimesel sassi minema). Pärast seda kui olin end sellesse blogisse sisse loginud, meenusid mulle mõned jutuajamised minevikust selle blogi teemadel. Tavaliselt olid need jutud inimestega, keda ma näen kindlasti harvemini kui kord aastas ja ehk mitte sedagi. Tavaliselt on nende juttude põhiemotsiooniks minupoolne üllatus: keegi tõesti on lugenud ka??!! Neid jutte on olnud tegelikult vaid kaks või kolm. Ilmselt on umbes nii palju neid, kes seda nurgakest siin üldse lugenud on. Võib-olla aga siiski mitte. Kui ma oma nime huvi pärast "guugeldanud" olen, (mis küll ajendas mind oma aeg-ajalt sugugi mitte hõreda päevagraafiku kõrvalt sellist edevust täis tegu tegema?!),leidsin et esimeste vastete seas on see nurgake. Seega näevad kõik värsked tuttavad, ametnikud, tegelikud või (nagu ühel tööintervjuul kunagi selgus) potensiaalsed tööandjad, (nagu mõni aasta tagasi selgus siis) ka isegi sugulased minu vaimuvaesustest pakatavaid vaimuteri. Seega, keegi siia aeg-ajalt ära eksib. Niisiis, eks ma pakun nüüd (osaliselt oma edevusest ja osaliselt oma aeg-ajalt esinevast grafomaaniast tulenevalt) midagi neile eksinutele pisut päevakajalisemat kah. Ma ei hakka selle nurgaksese kohta lubadusi jagama, sest nende pidamisega on mul paari viimase aasta jooksul olnud ka mõningad probleemid. Aga mis parata! Annan parima. 

Tervitan

S.R