ÜKSINDA
Kell kolm öösel võivad ka linnud laulda ja kindlasti mitte ainult öökullid. Kui aken ööhämaruses lahti hoida, siis kuuleb väljast ilmselt tuhandeid erinevaid helisid. Nende „välishelidega“ tuleb liita ka kõik nn sisehelid ehk siis naabri Mari-Jüri toimetused, kuigi ema väitis kunagi korduvalt, et öösel inimesed magavad. Kui ma oleks maganud eelneval vana-aasta õhtul, kas ma oleksin siis millestki ilma jäänud või hoopiski ennetanud mingeid järgmisse aastasse kanduvaid Sõbrapäeva probleeme. Sõbrapäeva ma ehk ei vihkaks, aga ilmselt ei armastaks ka. Vihkamisega on üldse keerulised lood. Kui ma vahel ei ole kindel, kas ma kedagi või midagi armastan, kuidas võin siis kindel olla kellegi või millegi vihkamises. Tunded on üldse keerulised. Mis sa loll istud, võta seisukoht! Kala ei mune ja kana ei püüta (üldiselt) merest. Parem vihata kui olla külm.
Mulle meeldivad bensiinijaamad. Nendega seostuvad mulle alati need road trip filmid : näiteks see Soome film, kus vähihaige poiss rändab koos kahe sõbraga tundmatu nimega Aafrika randa. Täna oli ühes bensiinijaamas taas mingi kuuene seltskond. Kõik noorukid olid ilmselt paarisuhtes. Unistajate moodi nad polnud, aga lärmi oskasid teha küll. Mina olin üksi. Soovisin sealt vaid jääteed, sest peale kümmet asendab see koht mulle poodi. Muidugi on neid road-trip filme tuhandeid. Need bemaritega paarid kuulusid pigem „Eurotripi“ seltskonda.
Ma ei ole milleski proff. Võiksin ju end sellepärast luuseriks hüüda. Ma küll oskan VÄGA vähesel määral MIDAGI rohkem või VÄHEM, aga ma ei ole tipus-lõpus OSAV. Selle probleemi lahendiks on järgnev... (EI! SEE EI OLE järjekordne ELLUJÄÄMISE KÄSIRAAMAT). Ma pakun lahenduse , mis alati töötab, kuid reaalselt ei muuda midagi (Nagu need ELUÕPETAJATE NÕUANDED tegema peaksid): kui ma EI SUUDA OLLA EDUKAS HETKEL SIIN ilmas, siis MA RAJAN OMA MAAILMA. See töötab alati. KA UNELM ON REAALSUS kui sellega parajasti tegeleda. Minu maailmas on sellised kohad, kus saab siseneda ISIKUT TÕENDAVA DOKUMENDITA, kuid samas saan sulgeda tee kogu nn Reaalsesse Maailma.
Mis on ÜKSINDUS? Kas see on siis kui mul pole sõpru ja mind ei ümbritse seltskond? Või saab ka SELTSKONNAS ÜKSIK olla? ÜKSI ja ÜKSIK on kaks erineva tähendusega sõna. ÜKSI OLEMIST naudin , aga ÜKSINDUST MITTE. Täna käisin jälle bensiinijaamas. Polnud ÜKSIK, aga OLIN ÜKSINDA. Bemarid uhkes seltskonnas paaritusid taas.
Kui palju peab MAAD MAHA KÄIMA, et OLLA MEES? - Tead, Bob, Sa küsid isegi keerulisemaid küsimusi kui mina. Täna „tõmbas“ jälle loodusesse. Ma ei tee kuusel ja männil; vahtral ja pärnal suurt vahet, aga kas see tähendab, et ma ei armasta loodust? Looduses on ÜKSINDUSE HÄÄL, aga üksi ma seal ei ole. ...GOING GREEN...Roheline...kollane...punane- värvid loodusest ja värvid LINNALOODUSES; VALGED TRIIBUD asfaldil.
Mõnikord lausa üritan end üksindusse sulgeda, nagu NÄITEKS PRAEGU, aga ma ei saa kurta üksinduse üle. KIRJUTAMINE on üks viis, kuidas sulgeda end TARKADE ja ÕPETAVATE naiste eest. See on UKS ISEENESES, kust LEIDA TEE ÜKSINDUSSE.
POESKÄIK on vahel suurem ÜKSINDUS kui metsarohelus. See ei ole midagi sellist, mille üle ameeriklased „Oprah“ saates kurdavad.
Päike võiks ÜKSAINUS PÄEV TÕUSTA TEISEST SUUNAST; üksainus õhtu võiks ta heita itta magama. Siis saaks ma soetada endale maja (krõbiseva olemasolul muidugi) ja magada nt idapoolses toas, ilma et päike mind hommikul kiirtega kõrvetaks. TALVEL pole muret – naudi üksindust ja muretse muu kui päikese pärast.
„JALANÕUD ON SUL LÄBIMÄRJAKS SAANUD, KA MULLA PEAL ...Misasja sa kirjutad,“ ühest nurgast , „võin ma sult LONKSU VÕTTA,“ teisest nurgast. Üksindus või siis pigem ÜKSIOLEK (justkui KOOSOLEKU vastand) on tänaseks läbi ... kui mitte just põgeneda kaugele Aafrikasse või siis ...Ah, esialgu piisab MAGAMISTOAST. Kui mind vähk kimbutama hakkab, siis vaatan edasi seda Aafrika „asja“.
MUUSIKA on veel üks TEE PÕGENEDA. Vaalamuusikat kuulates eriti kaugele ei sõua. Parem juba siis jalgadele valu anda ja ise LOODUSESSE ASTUDA. Viljandis olles tegin seda – eemale seltskonnast ja joomingutest: järv , kiik , KOHTLASE NÄOGA PARDID, kes minu lähenedes plehku pistsid. Kah UHKED, või neile EI KÕLBA minu SELTSKOND. Võtsin paadi ja läksin järele. Ainult kahju, et see paat minule ei kuulunud. ...Brrrrrrr....mootor läks päris kiiresti käima. Järve kaldalt jooksis mingi hallipäine mees vehkides ja karjudes järele. Mida tema tahtis? Ega see tema paat polnud? Või oli? .. Parte ma kätte ei saanudki. Ei arvanudki, et need sinikaelad nii väledalt ujuvad. SOKID sain küll märjaks. Ja paadi viisin vanamehele tagasi. Huvitav, kuhu teised sinikaelad jäid!? Need konstaablid, kellest vanamees rääkis? Kui te arvate , et ma pärast seda kohe ühikasse tagasi läksin, siis te ei eksi palju. Nii umbes poolteist tundi kiikusin, vanamees karjus kõrval Siis naasin reaalsusesse Toakaaslane oli juba voodis, õllepudelid teda ümbritsemas. „Kus sa käisid,“ küsis ta uimaselt. „Väljas,“ vastasin. Üksildased hetked sellega lõppesid
