Ühes teises galaktikas, kaugel planeedil nimega Aeros, algas uus ajajärk. Sõjad ja lõputud revolutsioonid lõpetati ning kaks vaenuhõimu ecosed ja sacased jõudsid viimaks kokkuleppele- valida endale demokraatlikult kuningas. Nii võitis ajutiseks demokraatia ja upitas võimule diktatuuri. Mitte et demokraatiat pooldavad aerosed seda taibanud poleks- nende väed olid vastupanu osutamiseks liiga kurnatud. See tähendaski, et valiti ecoste poolt välja käidud kompomiss.
Niisiis astuski aastal 3010 peale Armageddoni troonile Aeroplaneedi idamaalane, 25-aastane El Ra Ecos. Ta oli kohutavalt auahne noormees; ecostel oli see veres. Ka lihtne põllutöö polnud tollele kuningahakatisele võõras. See asjaolu tema 20 Armageddoniaastast võimuperioodi vist toetaski. Sellesama noore ja vallalise diktaatorina läks El Ra ühel 3010. Arm.aasta rotakuu päeval Punasele Turule reidi tegema. Punane Turg oli nimelt koht, kus lisaks tavakauplemisele tegelesid noored džuudenitütarlapsed enda keha müüsid. Vaga ja õiglase mehena oli El Ra igasuguse orjakauplemise ja prostitutsiooni ära keelanud (tolle reformi pärast oli rahvas ta ristinud Kuivaks Kuningaks või isegi Karskuse keisriks). Niisiis käis El Ra kohusetundliku kuningana kord nädalas saatkonnaga Punasel Turul maad kuulamas, et seaduserikkujaid karistada. Kuningas oli lasknud endale tolleks puhuks rüü õmmelda, et oma valitsejastaatust varjata. Tol saatuslikul pärastlõunal juhtisidki El Ra kaaskondlased kõrgeaususe tähelepanu ühele nurgal seisvale noorele džuudeni tütarlapsele, kelle rõivastus oli lubatud normidest napim, mis viitas selgelt prostitutsioonile. El Ra nägi, aga „pikkade süsimustade juuste ja pisikeste tumedate silmadega üliilusat noort tütarlast, kes oli ilus nagu kristallselgelt voolav oja“- nii oli kirjas valitseja üles täheldatud kroonikas. Žoltangen, kuninga nõunik, kutsus soldatid tüdrukut vahistama. El Ra aga keelas Žoltangeni ja küsis tüdruku nime. „Tina Renos,“ vastas tüdruk kelmikalt. „Kus sa elad,“ jätkas kuningas ristküsitlust. „Lõunamaal, Džuudenis,“ andis Tina taas vastuse. Kuningas paljastas enda isiku ja kutsus tüdruku ühes saatkonnaga. Neiu hakkas sedamaid end sõdurite haardest vabastama ja kuningat paluma: „Pai kuningahärra, mul on ema surnud, isa kaugel põhjas ja vennad haiged. Palun halastage, mul oli end vaja ju elatada. Teate ju kui napilt pärast sõda neid kuldvirtnaid jagub!“ Tark El Ra, taibates , et kuninga mõtteid aimates, võivad kaaskondlased vandenõud plaanida, sosistas tüdrukule: „Ära muretse, ma aitan sind, luban hingede nimel, ainult praegu pead kaasa tulema!“ Tüdruk oli küll umbusklik, kuid nähes, et tal pole midagi kaotada, sundis ta end näiliselt rahulikuks.
Jõudes paleesse, palus El Ra soldatitel ja nõunikel lahkuda, et saaks enda sõnul moraali jagada. Olles kahekesi alustas kuningas: „Mul on väga kahju , et sinusugune noor tüdruk sellisesse täbarasse olukorda sattunud on, kuid sa tead ju väga hästi, mis karistus prostituuditüdrukutele on- pikk vangistus täis ihunuhtlust!“ „Ei,“ katkestas Tina El Rat karmilt, „Te ju lubasite,“ „Lase mul kui kõrgemal isikul lõpetada,“ tõstis ka kuningas häält, „üks võimalus sul muidugi on. Taolisel juhul saadaksin su vendadele koheselt abi ja sinul endal poleks elus enam midagi müüa!“ Tina laskus valitseja jalgade ette: „Ma teen kõike, ainult palun mitte vangistust!“ „Sel juhul tõuse püsti ja tule mulle naiseks. Ma lasen kõik selle liidu hukkamõistjad ja vandenõulased vajadusel vangistada, ainult tule mulle troonipärijaks!“ Tina oli ehmunud nagu noor emahirv ja ikka veel põlvili. Varsti hakkas ta siiski anuma: „Palun kõike muud peale vangistuse, aga mitte seda. Mõtelge, mis juhtuks riigiga ja kuidas käituksid minu vennad ja Põhjas elav isa!“ Kuningas vaikis karmilt ja plaksutas käsi, mis oli märguandeks soldatitele. Tüdruk ehmus ja lausus ikka veel põlvitades: „Olgu nii nagu on, ma tulen , aga lubage , et võtate ka vennad paleesse, sest ilma nendeta ma ei saa!“
Nii läkski, et aastal 3010 pärast Armageddoni pühitseti Tina Renos suletud tseremoonial Tina Ra Ecoseks. El Ra pälvis nii rahva kui ka õukonna salajase halvakspanu. Nn.“moraalikeisrist“ oli nüüd saanud rahvasuus lapsepilastaja, kuna Tina oli vaid 14 Armageddoni aastat vana (Aeroplaneedi idamaised tavad ei pidanud õigeks kõrgest soost ecose suhet noore džuudenitüdrukuga.) Juhtuski nii, et kuningas avastas üha uusi vandenõusid ning vallandas esmalt Žoltangeni ja seejärel veel kaks tallle järgnenud nõunikku. Ka Tina vennad Timos ja Tamos ning põhjas teate saanud isa vaatasid valitseja peale põlguse ja vihaga, kuid nad nad nägid peagi , et Tina ei tundugi nii õnnetu, vaid oli oma saatusega päris rahul. Meestele ju meenus ka õe lapsepõlveunistus printsessiks saada, aga salajane viha kuninga vastu säilis.
Tina ise oli aga tõepoolest rõõmsamaks muutunud. Algsest hirmust noormehe vastu oli saanud kiindumus, mis süvenes iga päevaga.
El Ra vanemad ning õed-vennad mõnetiseks õnneks olid juba mulla all, kuid valitseja teadis, et ka nemad poleks liitu toetanud.
Olgu kuidas oli, aga särav Tina Ra Ecosa teatas oma 16 Armageddoni-aastasel sünnipäeval ElRale, et nende koos veedetud ööd on tulemusi andnud. Rahva veel suuremaks pahameeleks teatatigi 3011.Armageddoniaasta pringlikuul kroonprintsi Rimos Ra Ecose sünnist. Too kuulutus tõstis rahva ning eriti konservatiivid tagajalgadele, kuna printsi peeti patuviljaks ja rüvetamise märgiks. Peale sündi tuli aga Tina, laps süles, El Ra juurde ja sosistas: „Arvaku ja rääkigu, aga mina olen väga õnnelik, et meil on nüüd poeg!“ Tõepoolest , Tina leplikkusest oli saanud sügav kiindumus, kuid tegemist oli tollal sama tüüpi tundega kui oma vendade puhul. Siiski sai ju neiu ka kõik füüsilised vajadused kuningalt.
3012.Armageddoni aasta Santokuus sündis riigipöördekatse, kus El Ra valitsemine oli tõeliselt ohus, kuna konservatiivseid ecoseid asusid toetama ka mõned õukonnaliikmed. Viimane asjaolu olekski ehk kuningale saatuslikuks saanud, kuid Tinal kui potensiaalsel kuningannal (valitsev võim levis üldiselt meesliini kaudu, kuid kuninganna valitses kuninga haiguse, surma ja järglaste puudumise või ebapiisava vanuse korral) oli tekkinud Džuudenimaal rohkesti toetajaid, kes teda rahvuskangelaseks pidasid (džuudeneid peeti vaeseks ja harimatuks rahvaks, seega oli kuninglik staatus selle rahvuse seas oli väga kõrgelt hinnatud).
Niisiis asusid džuudenid paleed kaitsma. Imekombel see ka õnnestus ja konservatiivide väed löödi puruks. Aimates džuudenite kasulikkust, andis El Ra rändrahvale suuri maavaldusi, mistõttu ta ka nende silmis suureks isaks ja pooljumalaks ristiti.
Konservatiivide riigipöördeplaan ei jäänud aga viimaseks. Tina vennad pidasid El Rad džuudenite äraostjaks ning otsustasid kuningale nii selle kui ka õe röövi eest kätte tasuda. Plaan seisnes toidu mürgistamises. Ühel ööl kuulis aga Tina vendade juttu pealt ning lubas nendest lahti öelda kui nad midagi taolist peaks üritama. Timos ja Tamos olid küll El Ra peale pahased, kuid taipasid, et Tina hoolib valitsejast tõeliselt palju ning nad ei soovinud õede kurvastada. Niisiis jäigi plaan ainult plaaniks.
Tina oli taibanud El Ra südamlikkust ning andis end alati siiralt kuningale, omamata isegi mõtet mõne teise mehe poole vaadata. Rimos aga ei jäänud viimaseks lapseks. Just siis kui Tina sai 18-Armageddoni aastat vanaks, tuli tal taas minna sünnituslavale. Kui kangesti ta ka tütarlast ei soovinud oli tulemuseks ikka poisslaps. Nimeks pandi talle Ramos. Rahvas oli juba leppinud kuninga kaasa päritolu ja unustanud kümneaastase kuningapaari vanusevahet ning võttis prints Ramose Ra Ecose omaks. El Ra oli tolleks ajaks 28-Armageddoniaastat vana ning rõõmustas väga kahe poja üle. Armastus Tina vastu polnud samuti kuhugi kadunud.
Pahameelt ja palju kurbust pakkusid aga endise nõuniku Žoltangeni sepitsused. Ühel 3014.aasta rotakuu õhtul avastas amm, et 3-aastane kroonprints Rimos on oma toast kadunud. Kui Tina sellest kõigest teada sai, lukustas ta end oma kambrisse ning ei väljunud sealt mitu nädalat. Pojad tähendasid Tinale kohutavalt palju. El Ra lasi oma alluvatel ööd ja päevad last otsida ning ka neid kodusid väisata, kus teati 2-3-Armageddoniaastaseid poeglapsi elavat. El Ra jäi masendusest haigeks ning suutis viimaks veel vaid nutta. Ühel ööl aga tuli teade, et Rimos on Žoltangeni käes vangis. Eks-nõunik ei soovinud aga lunastuseks kuldvirtnaid, vaid võimu. Ta lubas, et El Ra saab poja elusalt tagasi juhul kui suvatseb troonikohast ja selle ebapädevuse ettekäändel Žoltangenile ulatada. El Ra ei mõtelnud kaua, vaid lasi enda juurde nõuniku kutsuda, kes ametivabastuskäsku aegsasti vormistama hakkas.
Samal ajal aga olid teel džuutenite väed, eesotsas Tina vendade Timose ja Tamosega, kes meeleheitlikult Rimost otsisid. Üks džuudenist kaupmees oli röövist kuulnud ja nõustus,- muidugi mõne kuldvirtna eest-, lapse oletatava asupaiga avaldama. Kroonprints leitigi ühest Lõunamaa metsaonnist, kus peitis end ka Žoltangen koos konservatiivvägedega. Sõjakal džuudenirahval õnnestus poiss enda kätte saada, kuid eks-nõunik pääses vägedega minema. Kui vennad Rimosega Tina juurde paleesse jõudis, tormas see koheselt poega embama. Tolleks ajaks oli aga El Ra end kuninga ametist vabastanud. Niisiis 3014. Armageddoni-aasta Rotakuu viimaseks päevaks oli ametlik valitseja Žoltangen ametlik valitseja. Kui Tina ja venna võimuvahetuse põhjustest kuulsid, kuulutasid nad rahvale tõde ning isegi mõned konservatiivid hoidsid sellest kuuldes El Ra poole. Žoltangen kuulutati aga mitteametlikult lindpriiks (kuna ta oli ametlikult kuningas, siis ei olnud üldseaduste järgi võimalik teda tagaotsitavaks kuulutada). Juba järgmisel päeval vormistati El Ra rahva soovil taas kuningaks.
Kuna džuudenid olid El Rat palju aidanud, siis kuulutas ta välja kaksikvõimu, mis tähendas , et Tina sai ametlikult kuningannaks. Talle endale aga too amet ei passinud ning ta palus end sealt tagandada. El Ra lasi oma naise seejärel krahvinnaks ümber nimetada. Vennad leppisid samuti kuningaga, kuuldes et too oli oma ametikoha ohverdanud ja end poja nimel ametist vabastanud. Valitsejat ennast tegi samuti härdaks see, et Timos ja Tamos olid tema võimu kaitsnud ja ka tema poja päästnud. Niisiis ülendati vennad alamastme aadlikeks. Džuudenid olid osavad sõdalased, mistõttu El Ra neid ka kõrgelt hindas ning hakkas džuudeni poisse palgasõjaväkke värbama.
Tina hindas El Rat väga kõrgelt ning kiindumus tema vastu oli armastuseks saanud. Ainult ühest tundis kaasa puudust – tüdruklapsest. Nüüdseks oli krahvinna 30-Armageddoniaastat vana Kuna Rimosest oli sirgunud isa moodi arukas ja kaalutlev noormees ning Ramosest ei osatudki esialgu midagi tema vaikse loomu tõttu arvata, siis soovis Tina tütart, kes säilitaks ema emotsionaalsuse ja siiruse. Džuudenite soost olev naine jäi uskuma muistset Džuudenimaa pärimust, mis ütles, et kõik meessoo esindajad polegi võimelised naissoost järglasi andma. Niisiis läks ta ebamoraalsele teele ja võrgutas ära tolleaegse nõuniku El Mazori. Kuid El Mazori oli ahne ja südametu mees, kes Tinalt saladuse hoidmise eest kuldvirtnaid nõudma hakkas. Krahvinna maksis nii palju kui vaja, sest ei soovinud mingil juhul oma kaasat kurvastada. Kuid Tina käigud ei jäänud saladuseks. Konservatiivid said kõrvalhüppest teada ja saatsid ka kuningale sõnumeid. El Ra pidas seda kõike alatuks laimuks ning kuulutas sõnumisaatjad lindpriideks. Kui ka lõpuks üks sõbravääriline alluv, Kandi El Rico, valitsejale tõtt tunnistas, lubas kuningas ka tolle hoolimata sujurest sõprusest surma saata. Lõpuks El Ra siiski rahunes ja mõistis, et räägitu peab tõsi olema. Ta sulges end nädalateks hingekotta ning väljus sealt ainult õhtul magama minnes, et Tina ei taipaks masenduse põhjust. Kuid ühel õhtul küsis naine siiski: „Mis on sul viga, et igal õhtul kambrisse sulgud ja enam õhtuti mind ei hoia?“ Mees vastas selle peale esimese nutuga, mida keegi oli teda näinud nutmas. Ja ta täitus veega ning sulges end taas hingekotta.
Üks päev läks Tina samuti sinna El Ra juurde, kuid valitseja tõusis ning vihastas: „Kuidas julged sina patune tulla pühasse paika,“ siis aga vaikis mõni aeg ja lisas juba rahulikult: „Ma tean, et piirasin Sinu nooruse vabadust ning soovin, et andestaksid mulle selle. Võta kõik maad ja palee, sest mulle pole seda vaja kui sinu hinge pole minuga. Jäta mulle vaid see Hingekoda ja ma ei lahku siit paleesse. Nüüd aga tõmba endale rüü ümber ja mine!“ Tina tahtis küll enda eest kosta, kuid El Ra ei teinud teda kuulma.
Nõnda elas kuningas üksinduses, mis kestis poolteist Armageddoniaastat. Siiski ei saanud aga teised rahvad kriisiolukorda ära kasutada, kuna El Mažori oli hoolimata kalgist südamest vägagi kohusetundlik ja nutikas mees ning hoidis riigiasjad korras.
Tina täitus samuti veega ja kurvastas väga oma eksituse pärast. Ühel ööl tuli El Ra tema juurde ning embas oma naist, lausudes: „Hinged andsid sulle andeks, kes kurjus mina olen, et ei anna!“ Nii nad leppisid ja hoidsid teineteist. Sellest hoidmisest sündiski neile 3032. Armageddoniaastal tütar, kel sai nimeks Regina Ra Ecosa.
Kuid õnn ei kestnud kaua, sest 3033.Armageddoniaastal tabas kuningat ränk haigusepisik, mis teda seest sõi. Kord kutsus ta Tina enda juurde ning hoidis teda ja lausus seejärel: „Hingehoidja rääkis, et nüüd on minu kord minna!“ Krahvinnale ei meeldinud too jutt, kuid sai sellele järgmine hommik tõestust kui ta kuninga keha hoiukojast liikumatuna leidis. Tina lukustas end kambrisse ja täitus mitmeks ööks veega. Siis aga lõpetas leina ning kutsus pojad ja nõuniku enda juurde, et valitsemise üle juurelda.
Tinale küll ei meeldinud riigiasjad, kuid omas poegade vastu vähe usaldust, et neid nõnda noorelt valitsema lasta. Nõnda saigi krahvinnast tema 38-Armageddoniaastal kuninganna. Tal elas siiski mehe surma väga üle. Ecose riik oli olnud oma rikkuselt üks planeedi rikkamaid, kuid pärast kuninga lahkumist tabas maad vaesus ja nälg. Rahvas oli rahulolemata ja nurises alatasa. Sõjavägi oli samuti jäänud nõrgaks. Tina vanem vend sai konservatiivide vastases lahingus raskelt haavata. See tähendas, et lisaks riigivalitsemisele pidi kuninganna ka Timose eest hoolitsema. Nõunikud vahetusid samuti ja need olid üpris äraostetavad.
(järgneb)
No comments:
Post a Comment